Paisumisvuuk – mis see on? Millal seda kasutatakse? 

Põrandate vahetamisega seotud remondi käigus oled võib-olla kuulnud väljendit „paisumisvuuk“, kuid see ei ütle Sulle midagi? Või rääkis keegi liikuvast põrandast? Ja Sa kahtled, kuidas on võimalik põrandat liikuma panna? Paisumisvuuk on mõiste, mis on tihedalt seotud erinevate ehitus- ja siseviimistlusvaldkondadega. Võiksime vestelda selle erinevatest tüüpidest, kuid seekord keskendume põrandakatte panekuga seotud paisumisvuugile. Sellest artiklist saad muu hulgas teada, milleks ja kus kasutatakse paisumisvuuke ning kuidas neid varjata.

Mis on paisumisvuuk?

Paisumisvuugi üldine mõiste ütleb, et see on spetsiaalselt tehtud pragu, mis asub kahe üksteisele lähedal oleva konstruktsiooni või konstruktsiooni üksikute elementide vahel. Tänu sellele on nad vastupidavamad deformatsioonidele või pingete toimele, mida võivad põhjustada mitmesugused välised tegurid. Hoonete konstruktsioonide üksikute elementide vaheline paisumisvuuk võimaldab vältida pingete ja materjalide deformatsiooni tekkimist, nt ebaühtlase vajumise tagajärjel.

Teguriteks, mis võivad mõjutada hoonete osade ja ka nende materjalide deformeerumist, on muuhulgas temperatuur ja õhuniiskus.

Igapäevaselt võid kokku puutuda erinevate paisumisvuukide tüüpidega, mitte ainult oma kodus. Eristatakse nimelt sellise lahenduse mitut liiki:

konstruktsioonilised paisumisvuugid – neid kasutatakse kõige sagedamini hoone konstruktsiooni üksikutele elementidele, et vältida hoonete staatikaga seotud pingeid. Näiteks on olukorrad, kui olemasolevale konstruktsioonile ehitatakse juurde täiendavaid elemente, nn laiendusi;

soojuspaisumisvuugid – neid kasutatakse seal, kus muutuvad temperatuurid võivad mõjutada kasutatava materjali suurust. Need vähendavad üksikute konstruktsioonielementide pingete ja moonutuste tekke ohtu. Siin on suurepäraseks näiteks raudteerööpad. Kui Sa järgmine kord rongiga sõites iseloomulikku koputavat heli kuuled, siis sõitsid rongi rattad tõenäoliselt rööbastes olevale vahele. See on seal selleks, et rööpad metallosade paisumise tõttu ei deformeeruks ja rong ei sõidaks rööbastelt välja;

tehnoloogilised paisumisvuugid – neid tehakse selleks, et vältida antud hoone konkreetsete elementide tegemisel juba kasutatud materjalide deformeerumist, sealhulgas mõnede siseviimistluses kasutatavate materjalide korral. Üks näide selle kohta on betoonist aluspõrandad;

vibratsioonivastased paisumisvuugid – need on mõeldud erinevat liiki vibratsioonide ja löökide mõju kõrvaldamiseks, mis võiksid kahjustada hooneid. Neid seostatakse tavaliselt seismilistesse piirkondadesse püstitatud hoonetega. Kuid neid võib leida ka kaevanduste lähedusse püstitatud hoonetest. Neid kasutatakse ka tootmishallides, kuhu paigutatud suured masinad tekitavad tugevat vibratsiooni.

Miks tehakse põrandaviimistluskihi jaoks paisumisvuuk?

Põranda puhul põhjustavad eespool nimetatud välised tegurid, sealhulgas temperatuur ja niiskus, materjali kokkutõmbumist või paisumist. Just seda põrandamaterjali paisumist ja kokkutõmbumist nimetatakse tavaliselt liikuvaks põrandaks.

Põranda paisumisvuuke tehakse nii ehitus- kui ka viimistlusetapis. Paisumisvuukide tegemist soovitatakse praktiliselt iga põrandatüübi ja selle viimistluse puhul. Täiendavaks teguriks, mis tingib paisuvuukide tegemise, on põrandakütte kasutamine antud ruumis. Selle põhjuseks on see, et paljud põrandakatte materjalid hakkavad kuumuse toimel „liikuma“.

Paisumisvuugi tegemist soovitatakse ka suure põrandapinna korral. Tavaliselt ei ole see aga standardsetes eluruumides vajalik. Pea meeles, et põranda paisumisvahed tuleks teha mitte ainult siseruumides, vaid ka sellistes kohtades nagu terrassid ja rõdud.

Pööra tähelepanu, et õigesti tehtud paisumisvuuk ei mõjuta mitte ainult materjalide ja põranda enda vastupidavust, vaid ka selle esteetikat. See vähendab nt keraamiliste plaatide pragunemise või väljalükkumise ohtu, samuti kriimustuste tekkimise ohtu seintel või materjalide pundumise ohtu paneelide või plaatide puhul. Mis puutub paneelidesse, võib esineda kinnituste purunemist. Paisumisvahede tegemata jätmine või ebaõige tegemine võib seega põhjustada põranda mõningate elementide hävimist. Äärmuslikel juhtudel võib see põhjustada vajaduse kogu põrandakatte välja vahetamiseks uue vastu.

Põranda korrektse paigaldamise põhimõtted – millised paisumisvuugid teha?

Pööra tähelepanu sellele, et paisumisvahe tehakse kõige sagedamini piki põranda perimeetrit, st selle liitumiskohas seinaga ja ka ukseavade juures. Siinkohal tasub siiski märkida, et väga suurte pindade puhul tuleks teha ka paisumisruum, et võimaldada põrandapinna jagamist väiksemateks osadeks, mis võiksid töötada üksteisest sõltumatult. See vähendab pingete tekkimise ohtu pinna keskosas. Tavaliselt täpsustab materjali tootja, millise pinna suuruse tagant on vajalik täiendava paisumisvahe tegemine.

Viimistlusmaterjali liigist ja tootja soovitustest sõltub paisumisruumi tegemise meetod. Paisumisvahe peaks olema umbes 10 mm. See soovitus kehtib enamiku viimistlusmaterjalide, eriti laminaat- või vinüülpõrandate kohta. Selle näiteks võivad olla Vilo jäiga täitega vinüülpaneelid. Pane siiski tähele, et muude materjalide kasutamine või suurema pindala viimistlemine võib nõuda selle vahe suurendamist. Pea meeles ka seda, et paneelide jaoks tehtud seina ja põranda vahelist paisumisvuuki ei täideta millegagi (vt allpool teavet selle kohta, kuidas see katta). Olukord on teistsugune valatud aluspõrandate või seinte puhul, kus paisumisvuugid vajavad spetsiaalset täitmist.

Oluline on ka õhutemperatuur paneelide paigaldamise ajal. Kui tahad vähendada põranda liikumisega kaasnevat deformatsiooniohtu, järgi hoolikalt tootja soovitusi. Laminaat- ja vinüülpaneelide puhul on soovitatav, et töid teostataks vahemikus 15-24 kraadi Celsiuse järgi.

Kuidas varjata paisumisruumi?

Selleks, et seina ja põranda vaheline ühenduskoht oleks esteetiline, kasutatakse paisumisvuukide katmiseks põrandaliiste. Need on saadaval mitmesugustes variantides nii värvi kui ka freesi või mustri poolest. Siit leiad Vilo kaubamärgi liistude valiku. Tänu sellele kohandad need ideaalselt nii põranda värvi kui ka muude ruumi elementidega. Seega ei maksa paisumisvahede jätmist karta. Tee need nii, et nautida pikki aastaid põrandat, mis säilitab oma omadused, hoolimata muutuvatest tingimustest Sinu majas või korteris.